“Kas riigi roll on tulevikus olla uute lahenduste suurim katsetaja ja ingelinvestor või siiski mitte? Kujutame ennast aastasse 2053 ning mõtleme, milline on meie argipäev muutunud tehnoloogilises reaalsuses ning millised muudatused peame täna tegema, et 2053 Eesti oleks paik, kus tahame elada.”

Riik on loomas pikaajalist strateegiat aastaks 2035, et Eesti oleks kõigile parim paik elamiseks, töötamiseks ja õppimiseks. Teema ümber toimuvad arutelud tõid Riigikantselei ja Rahandusministeeriumi ka Arvamusfestivalile, kus vaadati veel kaugemale, aastasse 2053, ning arutleti, milline võiks olla meie elu ja ümbritsev keskkond siis.

Koostöös Riigikantseleiga püstitasime vestluse eesmärgid, teemapüstituse ning viisime läbi ka vestluse juhtimise.

Vestlus on järelevaadatav Postimehe arvamusportaalis.

Augustikuus sai koos Ivoga ette valmistatud ja ära tehtud üks oluline Eesti tulevikku puudutav avalik arutelu. Plaanisime arvamusfestivali alale “Eesti 2035” tähelepanuväärse avangu või ärksa lõpuna teemat tehnoloogia arengu ja empaatia seostest. Mingisugune raam ja palju mõtteid teemast oli meil endil olemas, aga puudus arutelu täpsem ülesehitus, formaat, esinejad ning ka teema vedaja/moderaator. Viimase leidmine läks ladusalt, sest õigupoolest soovitas Ivoga koostööd mulle mitu erinevat inimest. Ka edasine läks ladusalt, tänu talle.

Disainisime koos arutelu formaadi, struktuuri ning sõnastasime ootused tulemuste osas ja leidsime võimalikud esinejad. Ivo tegi ära väga palju eeltööd ning omavahelised arutelud olid sisukad ja edasiviivad. Kogu köögipoolt ei olegi vaja ehk kirjeldada, sest tulemus rääkis enda eest. Arutelu “Eesti 2053” oli üks rahvarohkemaid ja enim kiidetud Arvamusfestivali arutelusid, kus ärksaid mõtteid hoidis koos ja juhtis Ivo Visak ning aruteluringis osalesid Eesti president Kersti Kaljulaid, Riigikantselei strateegiadirektor Henry Kattago, OECD nõunik Annika Uudelepp ning Praxise juht Tarmo Jüristo.

–  Kristi, Riigikantselei